„Andekas laps läbib kooli kiirendatud tempos: teaduspõhised argumendid ja isiklik kogemus”
15.– 16. august 2019
Vanaõue Puhketalus Viljandimaal
Programm ja kokkuvõte
Teemad:
- Teaduspõhiselt aktselereerimisest
- Millised on laste kogemused, kes on klassi vahele jätnud?
- Mida arvavad klassi vahelejätmisest lapsevanemad?
- Kuidas suhtuvad õpetajad klassi vahelejätmisesse?
- Milline on riigi kogemus ja hoiak aktselereerimisse?
- Andekus kui eriavajadus Eesti seadustes
Ajakava:
Neljapäev, 15. august
12.30 Saabumine ja tervituskohv
13.00 Tutvusring
13.20 Kiirendamine – kellele, milleks ja kuidas? Mida räägivad meile teadusuuringud. Viire Sepp (Talendikeskus/Tartu Ülikool)
14.00 Kiirendamine haridusstatistika ja haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna vaatenurgast. Agnes Pihlak (Haridus- ja Teadusministeerium)
14.20 – 15.20 lõunapaus
15.20 Kogemused kiirendamisega. Laste, perede ja koolide lood.
16.20 Kuidas kajastub andekus ja kuidas toetab andekat õppijat Eesti haridusseadustik? Oma magitritööst räägib Heldin Pajumägi (Tartu Ülikool)
17.00 Õppe rikastamise võimalustest. Ülevaade haridus- ja teadusministeeriumi lepingupartneritest. Signe Granström (Haridus- ja Teadusministeerium)
17.30 Arutelu
18.15 Talenditähe auhinna võitja väljakuulutamine
18.30 Õhtusöök
Vabakava (matkarada, veeprotseduurid, saun ja kümblustünn, tähtede langemise romantika jms)
Reede, 16.august
8.30 majutatavatele hommikusöök, majutuskohtade vabastamine
9.45 – 10.45 VÄRSKETE MAGISTRITE ERI
9.45 Esimese kooliastme lapsevanemate kogemused ja ootused koolile seoses laste annete arengu toetamisega. Merike Pedaste (TÜ)
10.05 Sotsiaalpedagoogide kokkupuuted andekate õpilaste probleemidega. Kadri Avamere (TÜ)
10.25 Kuidas paistab täiskasvanute andekus läbi meediatekstide? Kristel Kont (TLÜ)
10.45 – 11.45 Ühisarutelu Talendikeskuse teemadel (ootused, plaanid), samal ajal toekas lõunaoode
12.00 Lahkumine
Pärast Vanaõue Puhkekülast lahkumist on huvilistel võimalus omal käel tutvuda lähikonna kultuuri- ja huviväärsustega (http://web.suure-jaani.ee/vaatamist.html)
Seminari läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja KÜSK.
Aktselereerimine ehk õppekava läbimine kiirendatud tempos on üks efektiivsemaid ja kulutõhusamaid andekate õppe korraldamise meetmeid. Seminaril tutvustame aktselereerimise teaduslikke argumente, seadusandlust ja koolikorraldust.
Juttu tuleb varasemast kooliminekust, klassi vahelejätmisest, hüppest järgmisele haridustasemele, õppe kiirendamisest ühes aines, individuaalsest õppekavast. Oma rõõme ja muresid jagavad klassi vahelejätmise ise läbi teinud õpilased ja nende vanemad, õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid.
Seminari teisel päeval tutvustatakse magistritööde raames tehtud uuringute tulemusi (I kooliastme lapsevanemate ootused koolile, sotsiaalpedagoogide kogemused andeka õppija probleemidega jm). Samuti arutatakse koos osalejatega Talendikeskuse plaane ning tutvustatakse programmi “Talendipäev lasteaias”, mille läbiviimist saab toetada annetuskeskkonnas “Ma armastan aidata”.
Osalema on oodatud kiirendamist kavandavad, aga ka protsessi läbi teinud koolijuhid, lapsevanemad, õpetajad, tugispetsialistid, õpilased jne.
Osavõtumaks 25.- eur.
Koos kaaslasega 15.- eur /in (soovitame osaleda koos protsessi osapooltega)
Kokkuvõte
Kiirendamise all peetakse silmas nii klassi vahelejätmist, kahe klassi korraga tegemist kui ka seda, kui klassi muutmata õpib laps kiirendatud tempos vaid ühte õppeainet. Sageli kardetakse, et last survestatakse liigselt, et klassivahetus ei ole õiglane teiste õpilaste suhtes või tekivad sotsiaalsed ja emotsionaalsed tagasilöögid. Enamasti on kartused asjatud, pigem tuleks mõelda sellele, et võimete taset mitte arvestav õpe ja juba omandatu mõttetu kordamine on asjatu venitamine ja mõjub kokkuvõttes laastavalt.
Seminaril osalenud ja ise kiirendamise protsessi läbi teinud noorte ning nende perede ja koolide kogemused olid valdavalt positiivsed. Ka juhtumid, kus ülehüppamine pole olnud konkreetse õpilase jaoks õige lahendus ja ta on tulnud vanasse klassi tagasi tõsta, ei tohiks meetodit kui sellist kahtluse alla seada. Sellistel juhtumitel on tavaliselt tegemist erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemisega. Uuringud kinnitavad, et kiirendamine on kõige efektiivsem meetod akadeemiliselt võimekate õpilaste arengu toetamiseks.
Kas, kuidas ja millal kiirendada peaks olema kaalutletud otsus, õnnestumisel on lapsevanemate, õpetajate ja lapse koostööl väga oluline roll. Lisaks on oluline, et vastuvõtva klassi häälestus oleks positiivne. Üldine printsiip võiks olla ka see, et ülehüppaja vaimne võimekus võiks olla kõrgem kui uue klassi keskmine. Väga oluline on vanemate tugi ja abi ning et lapsel oleks eri rikastamistegevusi ka väljaspool kooli. Rikastamistegevusi peaks siiski pakkuma vajaduse ja arengutaseme järgi, mitte vanuse järgi. „Küll oleks hea, kui Känguru võistlusel saaks kaks vanuseastet korraga teha!“, õhkas üks osaleja.
Seminaril osalenud noored rõhutasid ka suure iseseisva töö tähtsust: „Õnneks ei saa internetist kunagi materjalid otsa ja neid on igale tasemele ja igas keeles!“.
Ühe suurema aruteluteemana kerkis üles andekuse kui haridusliku erivajaduse seadustamise, tõhustatud toe vajaduse ja selle rahastamise küsimus. HTMi esindajate sõnul ilmnevad probleemid nii EHISes märkimise kui termini sisu tõlgendamisega. Ühest andekuse määratlust ei paku paraku meile ka teooriad, kuid ühiskondlik kokkulepe on ilmselt vajalik – selle puudumise taha peidetakse sageli mittemidagitegemist. Kannatajaks on aga mitte üksnes konkreetsed lapsed, kelle potentsiaal ei realiseeru, vaid kaotab kogu ühiskond, riigi majanduse ja kultuuri areng.
Seminaril esitletud uurimused näitavad, et praeguses haridussüsteemis tõuseb andekus esile eelkõige nn klassikalistes, koolis õpetatavates valdkondades, mistõttu võivad teatud andelaadid jääda tähelepanu ja toeta. Samas ei ole võimekamatele õpilastele piisavalt täiendavaid võimalusi pigem LTT valdkonna aine-ja huviringides. Seadusandluses ei kajastu andekus enam erivajadusena, mis võib mõjutada kooli (ja ka riigi) otsuseid andekate erivajaduste rahastamise osas. Lapsevanemad aga näevad suurt vajadust laste annete paremaks toetamiseks. Eriti rõhutatakse õpetajate ja tugispetsialistide, sh nende ettevalmistuse rolli. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tuleks sätestada kõigi laste unikaalsete annete ja nende arengu toetamine: võimalused, tegevused ja selle eest vastutajad. Lisaks tuleks alustada ja arendada diskussiooni ka täiskasvanuandekuse teemal, eriti tänaste, elukestvat õppimist väärtustavate hariduspõhimõtete taustal.
Talenditähe pälvis sel aastal ETAgi teaduse populariseerimise osakond. Tiimitööna on nad järjepidevalt ellu viinud projekte, mis on aidanud märgata ja toetada laste andeid (vt ka rubriik Talenditäht)
Seminari ettekanded:
Viire Sepp. Kiirendamine – kellele, milleks ja kuidas?